Meie reisi viimased päevad möödusid Rio de Janeiros – temperamentses ja värvidest, iseäranis rohelisest ja kollasest küllastunud paigas. Suhkrupea mäelt avanesid suurepärased vaated. Kui ei teaks, milline on elustandardite erinevus rikka all-linna ja mäenõlvadel paiknevate näiliselt kirkavärviliste slummide ehk kohalike keeles favelate vahel, võiks tunduda, et elu on siin tõeline lill.
Viimasel päeval leidis hea sõber Jaan kohaliku giidi (kes elab ka ise favelas) ja käisime tutvumas mäenõlvadel kulgeva eluga. Buss viis meid mäeküljele ja sealt hakkasime juba jalgsi mööda kitsaid tänavaid laskuma. Sotsiaalne kihistumine torkas silma igal sammul. Kõige vaesemad on kõige kõrgemal, mida allapoole liikuda, seda korralikumaks hakkavad muutuma eluasemed.
Favelate ajalugu ulatub üle-eelmisse sajandisse, kui Brasiilia värbas endisi neegerorjasid sõtta Paraguai vastu ja lubas vastutasuks maad. Maa, mida pärast sõja lõppu pakuti, jäi Rio järskudele mäenõlvadele. Favela on puu nimi, mille varjuliste lehtede all nad kõigepealt elasid. Edasi hakati kokku klopsima papi-, puidu- ja plekitükkidest hurtsikuid, nüüdseks on jõutud kiviehitisteni. Rios on kokku ligi 800 favelat, kus elab üle kahe miljoni inimese ja lokkab ülimalt kõrge kuritegevus. Kõik favelad ei ole muidugi ühe vitsaga löödud – näiteks see, mida meie külastasime, oli suhteliselt rahulik kohake. Ent ka siin oli ühes punktis ees piir, kust edasi ei julge isegi taksojuhid sõita.
Favelasid, kus tänavatulistamised ja narkogängide vahelised madinad on pigem tavaline argipäev, pidavat olema neljakümne ringis ja neis piirkondades suudetakse mingisugustki tasakaalu saavutada üksnes sõjaväe otsese ja jõulise sekkumisega.
Tähelepanuvääriv on asjaolu, et üleminek rikaste piirkonnast favelasse toimub üsna järsku. Mõnikord lahutab kahte maailma vaid tänav, kus ühel pool teed on eluaseme hinnaks pool miljonit dollarit, teisel pool aga seisab käepärastest vahenditest kokku klopsitud hurtsik. Selliseid üleminekuid võib täheldada ka favela sees, kus näiliselt lähedasi piirkondi läbiv tänav võib ühtlasi olla piiriks, üle mille enam suhtlust ei toimu.
Samas on favelal teatav sotsiokultuuriline väärtus. Just siin puutusime kokku kohalike noorte hulgas populaarse capoeira’ga, mis on Brasiilia neegerorjade võitluskunstist arenenud ja millest hiljem tekkis New Yorgi tänavatel breiktants. Ka pea kõik Rio sambakoolid asuvad favelates.