7000 kilomeetrit läbi Lääne-Aafrika

Lääne-Aafrika

Nädalatepikkune seiklus Lääne-Aafrikas viis meid läbi tolmuseid külasid, laiu savanne ja elurikkaid jõgikondi – kord bussi, kord auto, kord praami kord kaameli või eesli seljas. See oli rännak, mis ei jätnud ühtegi meelt puutumata. Aafrika ei lase end kunagi lõpuni ära tunda – just siis kui arvad, et oled teda mõistnud, keerab ta uue, täiesti ootamatu külje.

Meie Aafrika oli lärmakas, värviline, hingestatud – ja üllatav kuni viimase päevani. Ka siis, kui arvasime, et enam miski ei saa imestama panna, suutis see kontinent meid taas üle kavaldada.

Eestlastele on tuntud ütlus: „Käia Pariisis ja siis surra.” Selles kumab unistus millestki täiuslikust ja kaugest. Teel Bamakost Timbuktusse kuulsime bussi tagaistmel austraallasi lausumas sama mõtet, aga natuke teisel kujul: „Käia Timbuktus ja siis surra.”
Ja korraga sai kõik selgeks – see polnud lihtsalt sihtkoht, vaid seisund. Unistus, mille olemasolust ei pruugi enne aimugi olla.