Saabusin Montevideosse laevaga Buenos Airesest pühapäevasel ennelõunal. Kuigi Montevideos elab täpselt Eesti jagu inimesi – 1,3 miljonit – näis mulle esimese hooga, justkui oleks linnast tuumasõda üle käinud. Tervete kvartalite kaupa võis kohata vaid üksikuid kohalikke ringi luusimas. Esimene emotsioon oli nagu Hollywoodi filmis, kus üksik gringo ilmub väikelinna.
Aga ei, oli ju pühapäev ja tõeline puhkus tähendab kohalike jaoks kollektiivset lahkumist vana- ja kesklinnast rannaäärsetele promenaadidele. La Rambla, mis kulgeb ligi 20 km mööda poolsaarena eenduvat rannajoont, muudab Montevideo omalaadseks ja see on ka koht, kuhu kõik kohalikud pärast töönädala lõppu ennast sätivad, nautimaks mate joomist, mis on kahtlemata rituaal omaette. Ühes käes spetsiaalne matetops, teises termos kuuma veega, mida aeg-ajalt ekstraktile peale valatakse, tatsatakse ringi või vedeletakse teeservas. Mate pidavat tekitama sõltuvust, kuid seda tekitab ka silmapiirini ulatuv jõgi – Rio del Plata, mille ääres Montevideo asub ja mille värsket õhuvoolu kõik nautima on tulnud. Kõige laiemas kohas on Rio del Plata 120 km lai, olles sellega maailma kõige laiem jõgi. See on oluliselt laiem kui Soome laht ja keel tõrgub seda jõeks nimetamast. Ka kohalike sõnapruugis on kasutusel pigem sõna meri kui jõgi.
Rio del Plata tähendab eesti keeles Hõbedajõge, mis samas ei väida, et siin kunagi hõbedat oleks leitud. Lihtsalt vastavalt legendile Hõbedamägedest arvati, et need võivat kuskil siinkandis olla, mis pole aga kunagi tõestust leidnud. Sellestsamast legendist sai nime ka jõega piirnev Argentiina (Argentum, hõbe).
Juhtusin Montevideosse ajal, mil oli käimas iga-aastane rahvusvaheline tangofestival „Viva el tango”, mis andis hea võimaluse tangoga natuke lähemalt tutvuda. Pole üllatus, et ka Uruguais on tango ülipopulaarne, professionaalseid lauljaid ja tantsijaid on tõeliselt nauditav kuulata ja vaadata. Tänaseni käib tuline vaidlus selle üle, milline maa võib enda omaks pidada Carlos Gardelit – meest, kes pani alguse tangole. Sündinud on ta Uruguais, aga kuulsaks sai Buenos Aireses ja veelgi kuulsamaks Prantsusmaal.
Kolme tunni bussisõidu kaugusel Montevideost asub väike maaliline linnake Colonia del Sacramento, mis on endine Portugali koloonia ja nüüd UNESCO kaitse all. Linna ajalugu on kirju kui Kihnu naise seelik – see on käinud rohkem kui viis korda käest kätte hispaanlaste ja portugallaste vahel, jäädes lõpuks siiski hispaanlaste kontrolli alla. Just portugallaste mõju tōttu erineb see koht Uruguai muudest linnadest. Tänaseni hästi säilinud koloniaalarhitektuur annab kohale erilise hõngu. Eriti hubaseks muutub linnake õhtuhämaruses, kui süüdatakse tänavalaternad.