Öised maitseelamused, vesimetsad ja riisipõllud

Tutvume Vietnami ööelu ja köögiga 

Õhtu saabudes teeme veel kiired supsud jahutavas basseinis ja siis edasi linna suunas. Õhtune Can Tho on tuledesäras ja elavat siginat-saginat täis. Tänavanurkadel on kosta ka kaasaegsemat Vietnami pop muusikat, mida tuntakse V-popina. See ühendab endas paljude ülemaailmselt populaarsete žanrite, nagu elektroonika, tantsu ja R&B elemente. V-pop on võtnud tugevasti eeskuju Jaapani J-popist, mis lahvatas üheksakümnendatel. Samas tuules sõitis ka Lõuna-Korea K-pop, mis on tänaseks saavutanud lausa rahvusvahelise läbimurde ja tuntuse. V-popil selliseid ambitsioone ei tundu veel olema, aga kohalike seas on see väga populaarne.

Koguneme ühe meesjumala auks püstitatud Hiina templi ees, et kohtuda meie tänase teejuhiga. Kohalikku tänavatoidu kultuuri on tulnud tutvustama meile rõõmsailmeline Angelina, kelle suu venib iga lause järel päikseliselt kõrvuni ning seda saadavad vägagi kaasakiskuvad itsitused. Jalutame kõigepealt mööda kohalikku toiduturgu, maitseme möödaminnes banaani ja kookose pannkoogi krõpsusid. Edasi kohtume pelmeenide valmistajaga, kus testime erinevaid maitseid. Päris head, aga mis salata, Hiina pelmeenide kogemus eelnevatest reisidest on olnud siiski grammike parem.

Esimeses tänavarestoranis valmistame näppude vahel riisipaberisse keeratavaid rulle, kuhu paneme köögivilju, sealiha ja veidi peenikest nuudlimatti, mis kalakastmesse kastetuna maitseb imehästi. Järgmises restoranis keerame erinevaid lihasaadusi juba erinevate taimelehtede sisse, mida saab taas paljude kohalike kastmetega  maitsestada. Söögid on väga lihtsad, tervislikud ja maitsvad. Sõna otseses mõttes finger food. Kokkuvõttes on Vietnami köök suurepärane, oleme kogenud seda esimesest päevast alates. Traditsiooniline Vietnami köök põhineb viiel põhilisel maitseelemendil: vürtsikas, hapu, mõru, soolane ja magus. Tavalised koostisosad on kalakaste, krevetipasta, sojakaste, riis, värsked maitsetaimed, puuviljad ja köögiviljad. Lisaks kasutatakse ohtralt sidrunheina, ingverit, piparmünti, koriandrit, kaneeli, laimi ja basiiliku lehti. Vähetähtis pole ka see, et kuna kasutatakse värskeid koostisosasid, ürte, köögivilju ja minimaalselt õli, siis peetakse seda üheks tervislikumaks köögiks maailmas.

Selle teadmisega liigume edasi, külastame ka linna vanimat pagoodi ning lõpetame oma tänavatoidu ringkäigu kohalikus välikohvikus linnavaadet, Vietnami teed ja kohvi nautides.

Tra Su Cajuput metsas

Ärkame poole kaheksa paiku, sööme hommikust, pakime asjad ja liigume Chau Doci suunas. Täna saab olema viimane täispäev Vietnamis. Mida lähemale Kambodža piirile, seda kehvemaks muutuvad teed. Enne Chau Doci külastame veel ka Tra Su Cajuput metsa rahvusparki. See osutub tõeliselt kenaks loodusretkeks. Vesihüatsindid on väga dekoratiivselt rohelise vaibana üle kogu vetevälja ulatumas. Sõidame sampanitega läbi kitsaste kanalite, naudime troopilist loodust ja veelinde, keda siin on hulgaliselt iga oksakese peale toimetamas. Covid on siinsele piirkonnale hästi mõjunud. Ennem katku tulekut olid turistid enamus elusloodusest, eelkõige lindudest, minema peletanud, nüüd said nad vahepeal kosumisaega ning loomariik on taas rohkem nähtavam.

Lõunalauas tuuakse seekord kõik toidud igale isikule ühe suure vaagnaga kohale. Kui seni on meie reisil serveeritud kõiki roogi ükshaaval väikeste kausikestena, siis on jäänud mulje, et jällegi sai väikse söögikogusega kõhu head ja paremat täis, siis nüüd näed, et ega seda nii vähe polegi – juurvila supp, praetud kanaliha tükid, sealihaga kevadrullid, riis, köögiviljad ja korralik puuviljade valik. Kõik on taas väga maitsev!

Viimane õhtu Vietnamis

Meie uus ööbimiskoht asub Chau Doci lähistel, kõrge mäe otsas, kaunite riisipõldude vahel. Ning nagu kohapeal juhtumisi selgub, siis on tegemist ka Lõuna-Vietnami ühe populaarseima palverännaku kohaga. Üsna meie lähedal, mõned sajad meetrit eemal on Ba Chua Xu tempel. Legendi kohaselt leidsid külaelanikud 1800. aastate alguses metsast 6. sajandist pärit naise kuju ning ehitasid tema auks templi, lootes, et ta toob neile parema saagi ja parema elu. Seepärast kummardatakse tänini Ba Chua Xu marmorist kuju, mis tähendab tõlkes “maatüdrukut”.

Õhtusel ajal ei olnud seda kahjuks võimalik enam külastada, aga see eest lesime välisterassil ujumisbasseini kõrval, naudime suurepäraseid vaateid kaunitele riisipõldudele, loojuvat päikest ning mõlgutame oma mõtteid.

Esimest korda külastasime Aivega Vietnamit 15 aastat tagasi, 2008 aastal, kuid sellel korral vaid Põhja-Vietnami, Hanoid, selle ümbrust ja Halongi lahte. 2022 aastal külastasin Hanoid ka töö asjus. Vahepealne areng oli olnud meeletu. 2008 elas Hanois 2,5 miljonit ning vaid 15 aastat hiljem üle 5 miljoni elaniku. Linna pilti olid lisandunud pilvelõhkujad ja kõik teada-tuntud rahvusvahelised hotelli ketid. Jalgrattad, mootorrattad ja motorollerid olid endiselt veel kõige populaarsemad maanteetranspordi vormid riigis, mis on prantslaste pärand, kuid eraomanduses olevate autode arv oli tormiliselt kasvanud. Sõnaga, elu kees ja arenes täiega.

Saigoniga meil isiklikul kogemusel põhinev võrdlus puudub, aga selge on see, et võimas areng on toimunud kogu riigis. Vietnam on olnud Aasia riikidest India kõrval suurimaid võitjaid deglobaliseerumisest. Nüüd, kus Hiina ohu tõttu soovitakse tootmine Hiinast välja viia, on Vietnam üks parimaid nn friend- ja nearshoringu  võimalusi Ameerika, Euroopa, Jaapani ja Lõuna-Korea ettevõttele. Suur osa Hiinast ümbersuunatavatest investeeringutest läheb just Vietnami ning seda tajub ka kõikjal tänavapildis. Peamine, mis Vietnamist meelde jääb, ongi just meeletu areng.

Pildigalerii