Top
  >    >    >  Polaarsuplus ja Kap Hoorn

Polaarsuplus ja Kap Hoorn

Uue aasta esimesel päeval liigume laevaga oma viimasesse peatuspaika – vulkaanilisele Deceptioni saarele. Viimane vulkaanipurse saarel toimus 1969 aastal ning peagi ennustatakse uut. Saar on sõrmuse kujuline, mille keskel on vulkaani kraatri kaelusega ümbritsetud varjuline laht, mis annab head tuulevarju ning on seetõttu suurepäraseks kohaks varjumaks Antarktika heitliku kliima eest. Lahele sisenemiseks on väga kitsas avaus, mis tagab ühtlasi ka selle, et kõrged lained siia ei jõua. Veel viiekümnendatel aastatel oli siin kuni üheksa vaalapüügi laeva koos baasidega. Vaalapüüdjate hävituslik tegevus on oma jälje jätnud. Mingil hetkel suudeti hävitada väga lühikese ajaga ligi 90% kogu vaalade populatsioonist.

 

Polaarsuplus

Täna astume viimast korda Antarktika pinnale. Teeme paarikilomeetrise matka vulkaanilistel mägedel ning naaseme laevale. Õhtuseks maiuspalaks on ette nähtud polaarsuplus. Kui koolitunnist teame, et vesi jäätub 0 kraadi juures, siis tegelikkuses kehtib see magevee kohta. Antarktika soolases vees on külmumistemperatuur oluliselt madalamal. Sestap on ka meie ujumisvee temperatuuriks mitte pluss kraadid vaid suisa -1.6 kraadi.

Ennem vettehüpet laeva redelil seistes mõtled küll hetkeks, miks ma seda teen. Aga valikut ei ole. Juba tulebki veest välja hea kajutikaaslane ja vana jääsupleja Andres Lõhmus ja nüüd on sinu kord. Pikalt mõelda ei tohi, hüppad kohe vette ja siis kiiresti eemale triivivale laevale tagasi. Pardale tagasi jõudes on kogu keha karge nõelapistelise surinaga kaetud. Lõuna-Jäämeri võetud!

 

Keskööst siseneme Drake’I väina. Uskumatu, et seekord oli Drake veelgi tasasem kui tulles, nii umbes 1-2 meetrise lainega. Kaks viimast päeva mööduvad loengute kuulamisega, mida on reeglina paar enne ja paar pärast lõunat. Kõik alati väga haaravad. Õhtuseks kino vaatamiseks veeretatakse pidulikult saali popkorni masin, et hakkaksime juba vaikselt maabumise aklimatiseerumisega pihta.

Kuna ilm oli suurepärane, siis otsustatakse, et sõidame ka Kap Hoorni alla. Kuna Kap Hoorn kuulub Tšiilile, siis maksimaalne lähedus saab olla kolm mere miili. Sellest täiest piisab. Tegemist on sümboolse kohaga ning on väga-väga harva, kui ilm lubab siinseid kruiisitajaid  Kap Hoorni lähedusse. Tihti ei näe seda tippu isegi Hoorni neeme ületajad, sest udu ja liiga kõrged lained varjavad seda. Meie näeme ja see on ilusaks punktiks meie reisile.

Ushuaiasse jõuame hommikul kella seitsmeks.

 

Tagasi maa peal

Alles mõned päevad hiljem Buenos Airese soojades temperatuurides hakkad tasahilju aru saama, kus sai ära käidud. Kõik see tundub väga-väga ebamaisena ja mitterealistlikuna.

Antarktika on kahtlematult kontrastide maa – see on kõige külmem ja tuulisem koht maamunal. Õhutemperatuur on Antarktikas tihti petlik näitaja ning seda saime kogeda ka omal nahal. Samamoodi nagu mägedes on kaugusest olulisem teada aega sihtpunktini jõudmiseks, on Antarktikas õhu temperatuurist olulisem pigem tuule tugevus. Ka tagasihoidlikud pluss kraadid võivad kõvas tuules muutuda väljakannatamatult jäiseks. Tänu karmile kliimale ja puutumatusele on Antarktika sisuliselt viiruste ja pisikute vaba. Kui seal liiga palju talvituda, on oht et kaotad immuunsuse nende vastu. Paljud koerad keda Antarktikas rakendi vedamisel kasutati igas tahes kodumaale naasmist üle ei elanud, sest vastupanu võime oli kadunud.

Lisaks külmadele ja tuultele on Antarktika ka kõige kõrgem kontinent, keskmise kõrgusega 2 kilomeetrit tänu kogu mandrit katvale jääkilbile. Üllatuslik on see, et Antarktika on lisaks ka maailma suurim kõrb tänu oma väga madalatele sademete hulgale, olles sellega ka kõige kuivem koht maailmas. Seejuures on Antarktikas 60% kogu maailma mageveevarudest, seda loomulikult jäätunud kujul. See fakt viib vägisi ohtlikule mõttele, et kui eelmise sajandi peamiseks maavaraks oli nafta, mida leidub ka siin, aga väga raskesti kättesaadavana, siis pole ju välistatud, et 21.sajandi üheks olulisimaks maavaraks võib kujuneda hoopis joogivesi. Üks naftaparun olevat juba plaaninud suuremat sorti jäämäge Aafrika rannikule laevatada. Õnneks jäi see seni vaid plaaniks.

Pildigalerii

4