Väike nostalgiline veiniriik
aprill - mai 2011
Moldova
Teadmisega, et Moldova oli esimene Euroopa riik, kus pärast raudse eesriide kadumist tuli seaduslikult võimule kommunistlik partei, startisime aprillikuisesse Moldovasse.
Moldova on mõõtmetelt võrreldav Eestiga. Kui mõttes nõukogude aega tagasi minna, olime koos Moldova ja Armeeniaga pindalalt selle pika järjekorra lõpus. Elanike tiheduselt per rkm aga oli Moldova esikohal.
Kui Leonid Ilitsh Brezhnev 1950. aastal Moldovasse komandeeriti, oli lingvistika juba kontrolli alla saadud. Stalini käe all oli selleks hetkeks jõutud juba rumeenia keele asemel nn moldaavia keelt rääkima hakata (mis siis, et keel ise jäi identseks, nimi ei riku ju meest), kindluse mõttes muudeti ära ka kirjashrift ning ladina tähtede asemele võeti kasutusele kirillitsa. Veidi etterutates saab mõnekümne aasta möödudes kompartei pealik Voronin käe valgeks ka Rumeenia-Moldaavia sõnaraamatuga, mis siis et näiteks meie giid ei suutnud nimetada kümmetkonda sõnagi, mis neis keeltes erineksid.
„Päike tuli välja“ – just nii kommenteerisid kohalikud Brezhnevi mõju nende liiduvabariigile. Koos temaga hakkas riiki voolama raha ja valmisid mitmedki olulised infrastruktuuriehitised nagu näiteks riigi suurim veehoidla. Täna räägitakse vee asemel seal riigis aga hoopis enam veinist. Suurimad veinitehased kuuluvad Moldovas tänini riigile ja funktsioneerivad korralikult. ”Cricova” , nagu ka mitmed teised veinitehased, asuvad sajakonna meetri sügavusel maa all, kuhu on ehitatud kümneid ja kümneid kilomeetreid kattev teedevõrgustik. Seal kulgevad pikad ja looklevad, isuäratavate veinide nimetusi kandvad tänavad, mis on palistatud hiiglaskike tummiste veinitünnidega.
Ringi saab liikuda rongikese, autode või jalgrattaga. Kliima on maa all aastaringselt jahedalt stabiilne ja seepärast tingimused veini säilitamisekd täiuslikud. Veinihoidlad tekkisid lubjakivimaardlatesse, mille käikudest kunagi linnade viisi lubjakivi ammutati. Ka maailma suurim veinikelder (200km) Milestii Mici asub just siin, see veinikelder ja tema unikaalne kollektsioon on kantud ka Guinessi rekordite raamatusse. http://www.youtube.com/watch?v=jZa_cbRm4OA
Teine oluline märksõna, mis kohapeal silma hakkab on Aleksander Sergejevitsh Pushkin. Moldova on tänulik Aleksander 1’le, kes poeedihärra kohatute sõnavõttude pärast Peterburi kõrgseltskonnast Bessaraabiasse asumisele saatis, sest Pushkin on andnud kohalikele palju kõneainet ja teeb seda siiani. Pushkini käidud radadele on pikitud mitmeid muuseume ja Chişinăus asuva majamuuseumi giid on küll temasse tänini armunud. Olime pea pool tundi haaratud tema sütitavast sõnavõtust. Kuulus luuletaja jagas oma energiat ja luulelisust paljudes kohalikes lokaalides. Ta ei piirdunud mitte ainult linnameluga vaid külastas ohtralt ka maal asuvaid mõisasid, kust ühes - Dolna – Kaprijanas Zamfir Arbore omaaegsetest valdustest leidis ka imeilusa mustlastüdruku Zemfira. Siit inspireerituna sündis ka 1824-25 tema kuulus poeem ”Mustlased” http://pushkin.aha.ru/TEXT/poems/cyga.htm
Spekuleeritakse, et Prosper Merime sai siit ainest ”Carmeni” loomiseks 1844ndal aastal http://www.jstor.org/pss/746668 Moldovas olles alustas Pushkin ka Jevgeni Onegini kirjutamist.
Tänapäevane Moldova on kaugel heaoluühiskonnast, uuringute kohaselt on Moldova maailma õnnetuim riik. Raha ja õnn käivad siis, vastupidiselt osade optimistide arvamusele, ilmselt ikka käsikäes, sest Moldova on üks Euroopa vaesemaid riike. Umbes 25% tööealisest elanikkonnast töötab valjaspool Moldova piire, võõrsilt tulnud rahasaadetised – kokku enam kui miljard dollarit – moodustasid veel 2007. aastal Moldova SKPst enam kui 36%!
Identiteedikriis ja poliitiline agoonia on põhjustanud selles väikses riigis ka kaks autonoomset ala: Transnestria (Dnestri-äärne) ja gagauusia autonoomse piirkonna. Kui ronida üle Dnestri jõekäärus asuba kõrge kaldapealse Tipova koopakloostrisse, jääb silme ette imeilus vaade Transnestriale.
Kommunistlik valitsus, eesotsas miilitsataustaga Vladimir Voroniniga, ei ole hetkel küll võimul aga hingab parlamendis kuuma õhku kuklasse ja ootab oma hetke. “Vana hea” Moldova Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi õigusjärgse Kommunistlik Partei puhul väärib ära märkimist suur kandepind üle Moldova, kohalikul tasandil korralikult töötavad osakonnad ja ajahambale vastu pidanud struktuur.
Twitteri revolutsioon
Uuendused on aga ka siinmail äraproovitud, sest peale 2009 valimisi, kus kommunistid võitsid algasid koheselt twitteris noorte üleskutsed "#pman" ("Piata Marii Adunari Nationale", mis on rumeenia keeles Cichnau peaväljaku nimi), peaväljakule saabus meelt avaldama ca 10,000 inimest.
Kommunistide võidu vastu riigi parlamendivalimistel protestivad tudengitest meeleavaldajad tungisid Chişinăus Moldova parlamendihoonesse ning viskasid tänavale arvuteid, mööblit ja dokumente. Demonstrandid suutsid majja tungida läbi puruks visatud akende ja kuhjasid esimesed ettejuhtuvad asjad hoone ette ning panid need põlema. Väike rühm meeleavaldajad tungis ka kommunistliku riigipea Vladimir Voronini ametiruumidesse, kus märulipolitsei oli sunnitud end pisargaasi ja veekahuritega kaitsma. Voronin süüdistas rahutuste korraldamises just Rumeenia jõude, kes soovivad tema sõnul korraldada riigipööret.