Peruu: Inkade riik
mai 2002
Ladina-Ameerika
Cuszco on inkade impeeriumi endine pealinn ja ligipääs siia on
Limast vaid lennukil. Impeeriumi kunagisest hiilgusest ei ole peale
hispaania kolonialistide käiku 16. sajandil siin küll suurt enam midagi
järgi jäänud. Ja seda ei jäta juba keegi siin ka mainimata...
Hispaanlased on küll viinud siit minema kõik kulla ja hõbeda mis vähegi
silma hakkas, kuid need kivimüürid, mis on säilinud 12-15. sajandist
alates on ilma selletagi muljetavaldavad. Kogu piirkond asub Andide
mäestikus ja kui lennukiga Limast siia lennata oled kui kardirajal
-lumiste mäetippude vahel...lennukivaated võtavad seest õõnsaks.
Cuzco asub mäekurus nagu kõik siinsed asustused tänapäeval. Tänapaeval
seepärast, et inkad tavatsesid kodu luua mäetippudesse... Nende
vaatamiseks oleme viimasel kolmel paeval kulutanud sadu ja sadu astmeid
ning mäekünkaid.
Kui täna ohtul taas ühele mäenolvale suundusime tekkis juba tunne, et
ei tea kas ikka tippu lähemegi..aiaiaiai. Aga siis sai terve mõistus
voitu (et kui juba nii kaugele ikka tuldud on) ning käisime taas ära.
Jalalihased on küll valusad kuid eks see käib asjaga kaasas.
Kui siiani olin arvamusel, et Machu Picchu on siinse piirkonna põhiline
vaatamisväärsus, siis nüüd võin kinnitada, et Cuzco ümbrus kubiseb
inkade impeeriumi jälgedest ja igal väiksemalgi kivitükil on oma
tähendus ning legend. Inkad olid väga usinad looduseuurijad ja igas
templis oli neil lisaks altarile olemas ka observatoorium. Seda võib
täiesti mõista, kui vaadata loodust, mis ümberringi on nii võimas ja ei
jäta kahtlustki et see kõik on loodud kellegi kõikvõimsama poolt. Nad
ülistasid küll päikest-vett-õhku-tuld aga selle all mõtlesid nad ikka
ainult üht: suurt loojat ja koigevamat. Usk (katoliiklus) on siiani
siin väga tugevasti juurdunud ning iga pühapäeva hommikul on pool
linnarahvast siinses katedraalis jumalateenistusel. Cuzco katedraal on
lõuna-Ameerika vanim ja uhkeim, koosnedes kolmest katedraalist (eraldi
kirikust) ja on ehitatud risti kujulisena.
Cuzco linn ise on kunagi ehitatud puuma kujulisena ja tänaseks
on selles säilinud kahjuks veel vaid pea osa. Siin asus 15. sajandil
kogu inkade administratiivkeskus.
Inkad ülistasid kolme looma-lindu: kondor, puuma ja madu.
Ja nende lipp- on vikerkaarevarvides!
Machu Picchu: http://www.thetrip.net/peru_travel_cent ... icchu.html
Küla, mis on ehitatud 12.sajandil asub viie tunni tee kaugusel Cuzcost
ja sinna autoteed ei vii... Sõitsime rongiga ja see on omaette elamus.
Kui ma enne ei olnud mõelnudki kuidas küll rongid mägisel maal
sõidavad, siis nüüd on see selge: selleks et mäkke minna, tuleb
paljupaljupalju kordi edasi-tagasi sõita ja relsse vahetada. Lõpuks
jouad mäkke ja algab samasugune allasõit kuni järgmise mäeni.
Viimane peatus enne mäe tippu on külakene, kust saime veel kilomeetri kõrgemale edasi bussiga.
Mae tipus asubki Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi.
Mäetipust alla vaadates on vaid põhjatu kuristik. Mäeveerud on
trepiastmeid täisehitatud, et neid saaks kasutada põllumaana. Siledat
pinda ei ole ja see tuleb tekitada kaljude külgedele. Seda trepp-põllu
süsteemi kasutatakse siin ka tänapaeval.
Üldse on vaga paljud inkade tarkused säilinud ja kohalike poolt
tänase päevani aktiivses kasutuses. Kuna Machu Picchu asub kalju tipus,
siis on ta peaaegu juurdepääsmatus kohas ning tänu sellele jäi ta ka
hispaanlaste poolt 16. sajandil avastamata ning sai muule maailmale
teatavaks alles 1911. aastal, kui ameerika looduseuurija ta leidis.
Inkade impeerium on ajaliselt järjestuses kaheksas tsivilisatsioon
lõuna-ameerikas. Säilinud on ta varemed just seetõttu, et inkad olid
väga osavad ehitusmeistrid. Ehitused on neil üle elanud kõik maavärinad
ja neid on siinkandis tihti. Majad on tehtud hiiglaslikest
kivikamakatest, väga meisterlikult töödeldud ja kokku laotud.
Külas oli olemas kõik – alates tänavatest kuni veesüsteemini välja.
Vett saadi allikatest ja mäetippudest (lumesulamisvesi) ning see juhiti
kividesse raiutud kraavikesi pidi majadeni- nägi välja kui toeline
kanalisatsioonisüsteem ning ei tohi unustada, et see on säilinud ju
12-15 sajandist.
Ka oma vangla oli neil muuhulgas olemas. Vangla üks sein täis auke,
kuhu pandi patustanud inimene kättpidi rippuma... Tundub, et kord oli
seal majas ja kasvatusviisidesse oli see ka juba sisse kodeeritud:
tervitus kõlas neil nii: tere hommikust = ära peta; tere päevast = ära
valeta; tere õhtust = ära varasta
Siit suundusime edasi Punosse, mis asub maailma kõrgeima laevatatava
järve-Titikaka ääres, Peruu-Boliivia piiril. Siin asuvad kuulsad Urose
ujuvad saared, kus elab kokku neljakümnel kõrkjatest punutud saarel
sadu indiaanlasi oma endist elu.
Peruu: saared Uros ja Taquille
http://www.andrys.com/peru9.html
http://www.nssl.noaa.gov/projects/pacs/ ... s/islasol/
Keskmiselt elab ühel saarel kuni 20 perekonda. Kogu nende elu kulgeb
seal. On päris tesitmoodi vaatepilt - kõrkjatest on ehitatud majad
(loe: onnid), laevad, neid süüakse (sisaldavad palju hammastele
kasulikku fluori ja seeparast on neil kõigil Colgate naeratus? ja
kõrkjaid kasutatakse ka ahjupuudena.. nii et igavesti osavalt
hakkamasaavad inimesed.
Saartel käies ei olnud jalgealune just päris kindel, sest maapind kogu aeg vetrus.
Külastasime ka Titikaka jarvel asuvat Taquille saart. See on veidi meie
Kihnu olemisega:) Kõik kannavad rahvariideid ja näiteks poissmehe
tunned kohe mütsi värvi järgi ära, kui ta naise võtab-muutub müts üleni
punaseks, enne on pool punane-pool valge. Saarel elavad kõik inimesed
kogukonnas-valitseb täiuslik kommunism! Koos tehakse süüa, kõblatakse
põllumaad, kõik mehed käivad saarel ringi sukavarrastega ja naised
ketravad muudkui lõnga. Kuna teed on mägised ja liikumine võtab palju
aega, siis ei ole ju mõtet sedas niisama raisata. Näiteks ka poed on
ühised – on ju tore kui müüjaks hakkab just see, kellel parajasti mahti
on.