REISIKIRI

Costa Rica: Looduse paradiis

Costa Rica osas oli meie soov näha aktiivvulkaane, rännata vihmametsas ning jalutada kohvi- ja banaaniistandustes.
Pealinn San Jose on alustuseks hea koht, seda läbivad paljud teed ja siin olles on hea end reisituru situatsiooniga kurssi viia.

 

Tuginedes Josefiinede (nii kutsutakse San Jose elanikke) soovitustele, leidsime, et parim võimalus dzunglielamuse saamiseks on sõita Tortugerosse, ning sealt koos hommikuse päikesetõusuga, minna troopilist loodust avastama.

 

Tortugero on üks maailma kolmest paigast, kus iga aasta augustis ja septembris tulevad Kariibi mere rannale pesitsema suured rohelised merekilpkonnad.

Teekond sinna kulgeb vaid kahel viisil – kas paadikesega või väikese lennukiga.

 

Meie külaskäik oli enne kilpkonnade pesitsusperioodi algust ning seetõttu pidime põhilise osa vaatlusest läbi viima kilpkonnade elu tutvustavas muuseumis. Kilpkonnade vaatlused toimuvad öösiti ning tõttöelda on päris raske ette kujutada, kui kottpimedal ja tormisel rannal ei ole valguskiirtki, kuidas seal kilpkonni küll eristada. Kuid sajad huvilised sõidavad selleks otstarbeks sinna kokku, nii et küllap üht-teist põnevat siiski näha on. Ka kilpkonnade pildistamine on keerukas, sest välklambi kasutamine, et mitte kilpkonnade pesitsust häirida, on keelatud.

 

Varahommikul oli meid jõe ääres ootamas kohalik paadimees, kellel palusime end viia džunglireisile.

 

Tortugerot nimetatakse ka Costa Rica Amazooniaks ning kokku elab siin maailma suurim hulk erinevaid troopilisi linnuliike

 

sh piirkonna pärl ning CR rahvuslind Toucan.

 

Värvika kogemusena tõime sellelt külastuselt kaasa tunde liuelda troopiliste lindude-loomade varahommikuste intensiivsete helide saatel hapras paadikeses jõe kohal rippuvat liaanide all ning mõelda, et kõik see on siinmail näinud täpselt samasugune välja ka aastasadade eest. 

Paik tundub olevat tõeline lindude ja loomade paradiis, sest siin ei sega nende igapäevaseid toimetamisi tõepoolest keegi ega miski.

Iguaanid jooksevad rahulikult ringi

Mürgikonnad ootavad saaki

Nahkhiired lennutavad oma signale üle vihmametsa

Kraatervulkaani - Poas käisime vaatamas San Jose lähedal ning sinnasõidul külastasime ka kohvi- ja banaaniistandusi.

 

Kuna kohvi hind maailmaturul on ajapikku langenud ning aina uued kohvikasvatuspiirkonnad tulevad peale, ei ole Costa Rica tulutoovaim ja tõusvaim äri enam aastaid mitte kohvi- vaid hoopis banaanide kasvatamine. Vulkaanikraater Poas oli muljetavaldava läbimõõduga – 1500 m. Veel 10 aastat tagasi oli tegemist maailma suurima kraatriga, kuid 10 aastat tagasi purskas Hawail vulkaan, mille kraater sai suurimaks ning on seda tänaseni. Poas aktiviseerus viimati 1989. aastal, mattes oma alla mitmed lähedalasuvad külad. Ei ole aga halba ilma heata, sest just tänu vulkaani laavast tingitud pinnasele ning mägikliimale on see soodne koht kohvikasvatuseks.
Tagasi pealinnas olles alustasime Panama poole liikumiseks bussiotsinguid ja lunastanud bussifirmalt Taca piletid, olimegi Panamasse suundumiseks valmis.

"Ladina-Ameerika" reisikirjad

TEEKONDVIDEOD